NBA 2011/2012 hooaja parim pingimängija, sisuliselt esiviisiku mees ja hetkel üks suurimaid NBA staare James Harden, lahkus Houstonisse. Uhke habemega tagamängija tahtis tulla Duranti ja Westbrooki varjust välja ning Rocketsi meeskonnas on ta seda ka teinud. Lisaks saab Harden Houstonis palju suuremat palka, kui Thunder oleks saanud endale lubada uute reeglite järgi: suured lepingud olid juba antud Durantile, Westbrookile, blokikuningale Serge Ibakale ja tsenter Kendrick Perkinsile. Hardeni ja käputäie pingimängijate vastu saadi Houstonilt täpne viskaja Kevin Martin, 2012. aasta drafti 12. valik Jeremy Lamb ja mõned drafti valikud (üheks neist osutus Steven Adams).
Kevin Martin otsustas tänavusel suvel aga, et tahab mängida koos teise Keviniga Minnesotas. Juba niigi hõredaks tituleeritud Thunderi pingile jäid üheksa mängijat, neist vaid mõnel üksikul oli rohkem, kui viie hooaja jagu kogemusi.
Reggie Jackson, Steven Adams, Derek Fisher, Perry Jones III, Nick Collison, Andre Roberson, Ryan Gomes, Hasheem Thabeet ja Jeremy Lamb. Ütlen ausalt, enne tänavuse hooaja algust ei oleks isegi mina, Thunderi optimistlikult lootusrikas poolehoidja, lootnud pingilt väga palju. Hea stsenaariumi korral võis loota, et pink suudab säilitada eelmise aasta taset, kuid ilma Martinita tundus pink hõredam ja veidi nõrgem.
Praeguseks on Thunderi noored mehed kõiki mõnevõrra üllatanud. Arvatavasti iseennastki, ehkki meeskonna treener Scott Brooks ütleb kaamerate ees, et "on alati uskunud neisse". Olgem ausad, eelmainitud rivistus olid vaid nooruke Jackson, igavene pingimängija Collison ja nüüdseks juba Cosmodiski abil liikuv Fisher endale natukenegi nime teinud. 31-aastase Ryan Gomesi peale ei saanud enam tõsiselt loota ja kaelkirjaku pikkusega, kuid jõehobu kohmakusega 2009. aasta drafti teine valik, 2.21 pikk Hasheem Thabeet (why Tanzanian-born player Thabeet loves left hooks? Because Africans ain't got no rights) , avanevat siiamaani. Nagu meie praegune suusakoondis, surmani noored ja andekad. Ülejäänud nimed - näiteks Adams ja Jones III - olid kas pikaaegsed projektid või ei olnud veel suuremat mänguaega ära teeninud.
Thabeet, Gomes ja tänavuse drafti 26. valik, kaitsespetsialistist väike äär Andre Roberson, pole siiani eriti väljakule saanud, kui "prügiaeg" (loe: mänguaeg, mis antakse pingiotsa kaugematele meestele, kui on käsil neljas veerandaeg ja vahe on üle 25 punkti) välja arvata. Pingituumiku moodustavad Jackson, Fisher, Lamb, Collison, Adams ja tingimisi ka Jones. Kust need kuus meest tulevad ja kuidas nad panustavad Thunderi pingi edusse? Alustame vanimatest ja lõpetame uustulnukaga.
Fisher: kulunud igiliikur, kes jahib veel ühte sõrmust
Derek Fisherit peaks tundma iga vähegi NBA-d jälginud inimene. Täiesti offtopic, kuid kunagine Lakersi kolmestespetsialist oli mu lemmikmängija NBA 2K5-s, kus Detroit Pistonsi viskajate vastu oli peale Mike Bibby ainuke arvestatav vastus Derek Fisher. 39-aastane mängujuht on küll vanem, kui mu vanaisa '76 aasta Lada, kuid jookseb natuke kiiremini.
 |
| Derek Fisher võitlemas palli pärast Chris Pauliga |
Kuna endine varumängujuht Eric Maynor on nüüdseks lahkunud Oklahomast ja Jackson on tõusnud ajutiselt esiviisikumängijaks, siis peab just seesama, oma viimast hooaega tegev Fisher tooma palli üle teise viisiku mängimise ajal. Enne Westbrooki järjekordset operatsiooni oli Fisher "off-guard"-ina Jacksoni ja Westbrooki kõrval võrdlemisi efektiivne.
Üsnagi tõenäoliselt on see hooaeg ka viimane Fisheri jaoks, kes proovib oma füüsilisi nõrkusi kompenseerida targa mängulugemisega. Aga iga vähegi OKC mängu näinud huviline saab aru, et selle mehe mängupäevad on loetud ja mida kiiremini ta võtab üle Juwan Howardi-laadse "mentori" rolli, ilma, et talle kuuluks koht 15-liikmelises meeskonnas, seda parem ka meeskonnale. Isiklikult loodan, et Fisheri asemele tuuakse Utah'is nördimust tundev Brandon Rush, kes lisaks natuke löögijõudu ja kogemust Jackson-Lamb-Jones-Adams-Collison viisikule.
Mis teeb Fisheri veel vähemalt *praegu* vajalikuks meeskonnale, on ta kogemused. Mitte keegi peale Fisheri pole Oklahoma meeskonnas mängijana jõudnud rohkem, kui ühel korral NBA finaalidesse. Lakersiga sõrmuseid kogunud tagamees teab, mis tagab edu play-off'ides ja hoiab noortel mängijatel pea selgena.
Fisheri kasulikkus meeskonnale: keskmiselt 14 minutiga toob ta Thunderile tervelt 3.1 punkti, 1.3 lauda ja ühe söödu, tehes 1.5 viga. Visketabavus on sealjuures 35%, kolmeste oma veelgi kehvem - 26,2%. Võõrsil mängides on näitajad veelgi košmaarsemad. Teisisõnu, NBA oma "Valmo Kriisa".
Nick Collison ehk "Kui Sa tahad fantasy meeskonnas vigu juurde saada - ära vaata enam kaugemale!"
"Kas oled targem, kui 5B?" viktoriiniküsimus: mis ühendab Nick Collisoni ja Kevin Duranti? Kui tead vastust, õnnitlen. Kui ei tea, siis annan vihje: mõlemad on suure tõenäosusega "eluaegsed". Ehk: nii Durant kui Collison valiti Seattle Supersonics'i meeskonna poolt ja on ainsate meeskonna liikmetena jäänud tiimi püsima pärast kolimist Oklahoma City'sse.
Collisoni lugu on mõnevõrra huvitav. Kui ülikoolipäevil valitses mees Kansase ülikooli meeskonna ridades koos Kirk Hinrich'iga, siis tänasel päeval on mõlemad mehed pelgalt rollimängijad, keda kimbutavad aeg-ajalt vigastused. Collison oli Kansases nagu hea vein, iga aastaga läks aina paremaks ja oma viimasel aastal olid ta näitajad 18,5 punkti, 10 lauda, 1.9 blokki ja 1.2 vaheltlõiget mängu kohta. Visketabavus oli sealjuures suure mehe kohta arvestatav 55,4% platsilt ja 63,5% vabaviskejoone tagant.
Collison oleks olnud 2000. aasta NBA draftis võimalik esiviisiku mees, kuid viimase kümnendi parimas 2003. aasta NBA draftis valiti mees "alles" 12. valikuna, ehkki individuaalseid auhindu oli tal ülikoolipäevilt kuhjaga. Kansase ülikoolis kangelase rolli sattunud Collison pidi aga NBA-s esimese hooaja sootuks vahele jätma õlavigastuste tõttu.
Sealt edaspidi on Collison suutnud platsil valdava edukusega püsima jääda, leides endale konkreetse niši: olla kaitsemängule pühendunud suur äär-tsenter, kes teeb korvi all "musta töö" ära ja tehes vajalikke vigu õigel ajal. Temast sai eeskuju "vähem talendikatele" mängijatele, kuidas olla platsil kasulik meeskonnale, püstitamata ise suuri statistilisi numbreid, ehkki 2007/2008 hooajal suutis ta tuua keskmiselt igas mängus topeltduubli: 9.8 punkti ja 9.4 lauda 28 minuti kohta. Pole paha "musta töö" tegija kohta.
 |
| Nick Collison võitlemas Bobcatsi Bismack Biyomboga, Adams saab vastu lõuga |
Nüüdseks on 33-aastane Collison taandunud väiksemasse rolli. Ta saab platsile keskmiselt 17 minutiks, mille jooksul toob ta meeskonnale 4.4 punkti, 3.4 lauda, 1 korvisöödu ja aeg-ajalt ka mõne vaheltlõike või bloki. Lisaks on tal hädavajalik roll, juhul kui halvim NBA esiviisiku tsenter Kendrick Perkins peaks jääma kiiresti vigadega hätta. Endiselt teeb ta kiirelt vajalikke ja vahel ka asjatuid vigu, sest 17 minuti jooksul suudab Collison käe üles tõsta vähemalt 2 korda, tavaliselt rohkemgi. Tuleb märkida ära, et kui Collison on väljakul, siis on Thunderi meeskond vastasest tavaliselt 6 punkti jagu parem. Võrdluseks: kui Perkins on väljakul, siis Thunder on vastasest parem vaid punkti võrra...
Praeguses Thunderi meeskonnas on Collisonil kaitsespetsialisti roll, kuid sarnaselt Fisherile austatakse teda väga ka vaimse liidrina ja mõjuka häälena riietusruumis.
Reggie Jackson ronis pingiotsast esikuuikusse raske töö ja juhuse läbi
Kaks aastat tagasi ei tähendanud Thunderi 2011. aasta NBA drafti 24. valiku, Reggie Jacksoni, nimi NBA-s põhimõtteliselt midagi. Ta oli "rookie", kes sai platsile 11-ks minutiks ja kelle visketabavus (.321% FG, .210 kolmesed...) jättis pehmelt öeldes soovida. Jacksonil oli keeruline leida kohta Thunderi meeskonnas, kus põhimängujuht oli NBA superstaar Westbrook ja varumängujuht terav Eric Maynor. Mõnda aega pendeldas Jackson NBA ja D-liiga vahet.
Jackson ei andnud alla. Järgmisel hooajal rebestas Maynor jaanuaris enda ACL-i, mis andis võimaluse Jacksonile end lõpuks näidata. 1.90 pikk, 2.13-meetrise käteulatusega ja 95 kilogrammi kaaluv Jackson näitas aeg-ajalt sähvatusi, mis andsid lootust nii fännidele kui meeskonna peatreenerile Scott Brooksile. Ehkki kolmeseid tabas Jackson endiselt kohutava visketabavusega, suutis Bostoni ülikoolist pärinev korvpallur sel korral vähemalt sööta palli efektiivsemalt ja vajadusel murda korvi alla.
Läbimurre leidis aset 2013. aasta play-off'ides, kui Westbrook rebestas enda meniski paremas põlves. Fisher ei kannatanud enam ammu esimese viisiku taset välja, seega jäi Brooksi ainukeseks variandiks usaldada Jacksonit. Ja kuidas Itaalia päritolu korvpallur seda ära kasutas!
Ehkki nii mõnelgi korral jäi Jackson hätta söötmisel või mängulugemisel, andsid need play-off mängud talle hinnalise võimaluse õppida väljakul parimate käest, kuidas otsustavates mängudes enda meeskonda aidata. Play-off'ides keskmiselt 34 minutit mänginud Jacksoni statistilised näitajad olid korralikud: 13.9 punkti, 4.9 lauda, 3.6 söötu, .5 vaheltlõiget ja blokki. Vabaviskeid tabas Jackson ligi 90%-lise täpsusega, platsilt viskeid 48%-lise täpsusega. Kevin Martin ei olnud noore mängujuhi kiitmisega kitsi. "Reggie näitas play-off'ides, et ta suudab, olukorda arvesse võttes, väga edukalt dikteerida meeskonna mängu ja liikumist ründefaasis," ütles Martin.
 |
| Kevin Durant ja Serge Ibaka õnnitlemas Jacksonit raske viske tabamise järel mängus Rocketsiga |
Ehkki Thunder pidi Läänekonverentsi poolfinaalides alla vanduma Memphis Grizzlies'i meeskonnale, tuli Westbrooki kaotus pikemas perspektiivis meeskonnale kindlasti kasuks. Pärast Martini lahkumist ja Thunderi tegevusetust vabaagentide turul oli selge, et meeskond loodab järgmisel aastal eelkõige Jacksoni ja seni pigem Tulsa 66ersi aidanud Jeremy Lambi peale.
Jackson alustas hooaega küll esiviisikus, kuid pidu ei jätkunud kauaks, kui Westbrook naases ootamatult juba põhihooaja kolmandaks mänguks. Jackson võttis üle liidrirolli aga teises viisikus ja sageli eelistas Brooks kasutada Westbrooki ja Jacksonit koos. Jacksoni efektiivsus oli saavutanud hoopis uue taseme koos Westbrooki naasmisega: ta valis oma viskeid hoolsamalt ja suutis keskmiselt 25 minutiga püstitada peaaegu samu numbreid, mis play-off'ides: 12,4 punkti (üldine visketabavus 45%, vabaviskejoonel 92%: õppige, TYCO Rapla korvpallurid!), 3.8 lauda, 3.4 söötu, üks kolmene ja üks vaheltlõige. Kui Jackson sai väljakule, oli Thunderi meeskonna liikumine teravam, tempo kiirem ja vastastest oldi keskmiselt 8 punkti võrra paremad.
 |
| Reggie Jackson naudib NBA-s mängimist |
Perry Jones III - Duranti asendusmees, kellele on raske minuteid leida
Perry Jones on järjekordne näide kunagisest keskkooli- ja ülikoolistaarist, kes pole siiani NBA-s leidnud endale päris õiget kohta. Talle ennustati hiilgavat tulevikku keskkoolipäevilt ja enda esimesel ülikooliaastal kuulus ta ülikooliliiga sümboolsesse teise viisikusse koos Markieff Morrise, Tristan Thompsoni ja Khris Middletoniga, kes on tänaseks kõik vähemalt tõsiseltvõetavad rollimängijad. Kuid kui lähenes 2012. aasta draft, avastasid arstid, et ta põlvemenisk on niivõrd halvas seisus, et ta põlved võivad vastu pidada vaid 5-6 aastat. Jones vajus reitingutes ja draftipäeval valis ta endale alles 28. valikuna mõneti riskile lootev Thunder.
2.11 pika ja nüüdseks 109 kilogrammi kaaluva Jones'i teekond NBA-s sellest ajast peale on olnud künklik. Kõik omadused, et olla efektiivne korvpallur, olid tal olemas: pikkus, jõulisus/atleetlikkus, kiirus, mängulugemine, kiire esimene samm, kaitsemäng, viskekäsi. Ometi saab ta platsile vaevalt üheksaks minutiks. Tere tulemast maailma, kus sinu positsioonil mängib NBA parim viskekahur ja MVP kandidaat, Jones.
 |
| Perry Jones draftipäeval koos Sam Prestiga. |
Brooks on leidnud mooduse, kuidas kasutada Jonesi aeg-ajalt kaitsespetsialistina ja huvitaval kombel ka täpsusviskajana kolmese tagant. Kuid tihti Thunderi peatreener seda käiku ei kasuta, pigem erandkordadel ja eksperimendi vormis. Ometi tulistab mees kolmese tagant üle 40%-lise täpsusega (üldine visketabavus: 55% FG) ja teda kasutamata jätta tundub natuke veider. Kuid see on Thunderi sügava pingi võlu ja valu.
Jones võib olla tõesti väga hea, kui talle lihtsalt võimalus anda. Piiratud aja (keskmiselt 9 minuti) jooksul on Jones siiani visanud 3.4 punkti, võtnud 1.7 lauda ja 0.4 blokki, kuid tema puhul võib tegemist olla "Terrence Jonesi" juhtumiga, kus piisava mänguaja korral võib ta talent tõeliselt särama lüüa. Seniks on Jones Thunderi "kuues" pingimängija. Lisaks peab ta parandama enda korvialust mängu.
Jeremy Lamb haaras võimalusest kinni
Mitte ükski mängija ei pidanud tänavusel suvel nii palju pinget taluma, kui Jeremy Lamb. Niipea kui Martin lahkus ja ajakirjanikud said aru, et Thunder uut viskajat asemele ei palka, oli selge, et Lamb peab kiiremas korras suurte ootustega kohanema ja võtma üle Martini rolli. Mida ta ootas, sest esimesel hooajal sai Houston Rocketsi poolt 12. valikuna võetud Lamb pärast Hardeni tehingut Thunderi rivistuses platsile vaid 23-s mängus ja keskmiselt kuueks minutiks. Kokku mängis Lamb esimesel hooajal 147 minutit, mis oli võrdväärne samas draftis kuuendana valitud Damian Lillardi nelja mänguga.
Miks? Sest Thunderi kommete kohaselt, nagu Jacksoni ja Jonesiga, kasutas Brooks andekat korvpallurit esialgu D-liiga tütarklubis, Tulsa 66ersis. Kuid erinevalt Jones'ist ja Jacksonist, oli Lamb tulnud ülikooliliiga meistriks (mängides koos praeguse Charlotte Bobcatsi põhimängujuhi Kemba Walkeriga) ja valitud 2011. aastal U-19 maailmameistrivõistlustel Lätis ainsa ameeriklasena turniiri sümboolsesse viisikusse.
D-liigas püstitas hiiglasliku käte siruulatusega (2.16, sic!) Lamb suuri numbreid ja valiti ka sealse liiga sümboolsesse esiviisikusse, kuid niipea, kui Brooks andis talle võimaluse NBA-s, oli 1.97 pikk mees justkui kangestunud. Oklahoma meeskonna poolehoidjad tegid maha Thunderi juhtkonda, arvates, et noormees ei vea välja NBA-s, hoolimata saavutustest ülikoolipäevilt. Lamb tahtis tõestada neile vastupidist.
Ta õnnestus. Keskmiselt 20 minutiga viskab Lamb 46%-lise tabavuse juures (Martinil oli see 45%) ligi 10 punkti ja võtab maha 2.3 lauda ning tänu pikkadele kätele teeb ta ka 0.7 vaheltlõiget. Paljud spordiajakirjanikud nimetavad just teda, mitte Jacksonit, Thunderi pingi kõige ohtlikumaks ja salakavalamaks relvaks. Ta suudab oma pikkuse ja käteulatuse tõttu visata kergelt üle vastaste, ta tabab kolmeseid, ta liigub targalt ilma pallita. Siin on infograafik Lambi visketabavusest tänavusel hooajal.
Oma märkimisväärse arenguga on Lamb teeninud ära nii Brooksi, kui meeskonnakaaslaste tunnustuse. "Jeremy teenis usalduse ära tänu tööle, mida ta eelmisel hooajal tegi. Kui sa ei saa mängida enda esimesel hooajal, sul on võimalus valida: sa kas vingud või saad veelgi paremaks. Ta valis õigesti," lausus Brooks.
 |
| Lamb tõuseb õhku, Thunderi endine "kuues mees" vaatab abitult pealt |
Lambi enesekindlus on tõusuteel ja 12. valik ei tundu enam sugugi raisatud olevat, tulevik näib 21-aastase viskava tagamängija jaoks helge. Kuid Lamb ja Collison pole ainsad 12. valikud, kes on Thunderi jaoks end ära tasunud...
Steven Adams - NBA oma "Margus Hunt"
Mäletan aega, mil eelmisel hooajal spekuleerisid mitmed veebilehed, kas Oklahoma peaks oma tänavuse kõrge draftivaliku ära vahetama mingi rollimängija vastu. Thunderi juhtkond arvas, et ei pea. Ja valisid võrdlemisi nõrgas 2013. aasta draftis arvatavasti kõige toorema, kuid väga..väga suure potentsiaaliga uus-meremaalasest tsentri, Steven Adamsi.
Mulle meeldib Adams. Ta lisab Thunderi pingile mingi lõbusa elemendi, mis erineb teistest. Näiteks mäng Clippersi ja Thunderi vahel, kus Clippersi pettunud pingimängija Byron Mullens keeldub Adamsi kätt surumast ja mille peale surub suur uusmeremaalane hoopis enda kätt.
Või siis video sellest, kuidas Adams otsib endale maja. Kuna olen isegi 1.95 pikk ja mu vanaema majas on ukseläved enamasti umbes 1.85-1.90 pikad, siis saan väga hästi aru Adamsi probleemidest.
Naljad kõrvale jättes, tasub uurida Adamsi minevikku, mis väärib natuke pikemat lugu. 2006. aastal kaotas kõigest 13-aastane Steven Adams oma isa ja jäi põhimõtteliselt orvuks. Adamsi isa oli kõrge libiidoga, sest lisaks väikesele Stevenile jäid ilma isata 18 noort, neist üks oli naiste kuulitõuke valitseja ja kahekordne olümpiavõitja, Valerie Adams. Isa kaotus mõjus Stevenile raskelt: ta valetas enda vendadele-õdedele koolis käimise kohta ja veetis väga palju aega üksi. Vanem vend Warren muretses Steveni pärast ja võttis ta paari aasta pärast endaga kaasa Wellingtoni, kus ta usaldas 2.08 pika 15-aastase venna enda mentori, Blossom Cameroni juurde, kes teenis elatist korvpallitreenerina. Naisest sai kiiresti Steveni ristiema, kes ostis puruvaesele Stevenile toitu ja riideid, lisaks otsis ta Stevenile sobivaid jalanõusid suuruses 54, kuna senised olid kõik väikseks jäänud. (Kuna endagi jalanumber on 49, uskuge mind - pole sugugi lihtne leida mugavaid jalanõusid!)
Cameron ja vend Warren nägid, et Stevenis on väga palju potentsiaali korvpallurina ja tutvustasid teda Uus-Meremaa korvpallilegendile Kenny McFaddenile. McFadden nõustus Stevenit treenima, kehtestades tingimuse, et noor korvpallur peab alati olema valmis kell 6 hommikul treeninguks. Steven oli nõus ja ärkas alatasa üles varemgi, et teha "soojendust". Ühel hetkel sai McFadden aru, et tegemist on riigi parima noore korvpalluriga, kes võib jõuda ka NBA-sse. Ta tutvustas Stevenit Pittsburgh ülikooli värbajale, kes pärast ühte kohtumist oli veendunud, et noort Adamsit ootab ees hiilgav tulevik.
Ülikoolis mängis Steven vaid ühe aasta, kuid vihasest ja masendunud, pealtnäha tulevikuta noorest oli saanud muretu ja elurõõmus korvpalli suurtalent kõigest 4 aastaga. Adams otsustas pärast esimest hooaega Pittsburgh'is panna end kirja drafti, mis pahandas paljusid spordiajakirjanikke, kes arvasid, et Adams on liiga toores ja peaks veetma vähemalt ühe hooaja ülikoolis lisaks. Uusmeremaalane ise põhjendas enda otsust sellega, et ta peab hoolt kandma enda suure pere eest ning et ta on valmis võtma järgmise sammu. NBA meeskonnad nägid Adamsis eratreeningutel väga palju potentsiaali: tal oli võimas ülakeha, oskus maadelda lauas ja atleetlikkus, lisaks oli ta iseloom suurepärane ja tööeetika eeskujulik.
Ehkki paljud ootasid, et Adams veedab enda esimese hooaja sarnaselt Jonesile, Jacksonile ja Lambile D-liigas, on Thunderi treenerid siiani seda vältinud. Juba enda neljandas mängus püstitas Adams topeltduubli, kui ta viskas 17 punkti, võttis 10 lauda ja sai kirja 3 blokki. Tõsi, see on jäänud ainsaks suuremaks mänguks. Kuid Kendrick Perkinsi ebaefektiivsusest väsinud fännid näevad Adamsis suurt lootust ja hoiavad sõrmi ristis, et uusmeremaalasest kasvaks õige pea välja klubi uus esitsenter.
 |
| Uusmeremaalane Adams võitlemas austraallase Andrew Bogut'iga |
Fännid armastavad Adamsit. Meeskonnakaaslased samuti: "Ta on suurepärane meeskonnakaaslane. Ta ajab meid naerma ja on hea iseloomuga. Selline tüüp, keda sa tahaksid enda tiimi," iseloomustas Adamsit Jackson. Jeremy Lamb sekundeeris, arvates, et Adams on "ülilahe" ja väga rahulik, ingliskeelselt väljendudes "laid-back", ehkki pingutab treeningutes kõigest väest. Thunderi meeskonna abitreener Rex Kalamian iseloomustab Adamsit kui käsna, kes imeb käigu pealt uusi oskuseid ja mis veelgi tähtsam, kes tõesti tahab õppida ja armastab korvpalli.
20-aastase Adamsi näitajad on tagasihoidlikud (kuid siiski sellisel tasemel, et kuulub minu nigelasse fantasy meeskonda 20-liikmelises liigas): keskmiselt 15 minutiga võtab ta maha 4.7 lauda (neist 2 on ründelauad), viskab 4 punkti ja toob 1 bloki. Jaaa...teeb selle aja jooksul vähemalt 2 isiklikku viga.
Adams on projekt, kes alustas korvpalli mängimist üpriski hilja. Kuid vähemalt on ta üks pagana lõbus projekt, kelle tööeetika annab alust oletada, et Perkinsi päevad esitsentrina on peagi loetud, kui uusmeremaalane vigastuste küüsi ei lange. Adams on kiire, võimsa kehaga ja lihtsalt..chill. Thunder võis vägagi vabalt saada tänavu drafti ühe parima mängija, kui Adamsi areng jätkub.
Thunderi pink kui tulevikupeegel
Kui Fisher välja arvata, on Thunderi pink tulevikku silmas pidades...kadestustvääriv.
 |
| Woodson mõtlemas OKC-Knicks mängu ajal |
Pole palju meeskondi, kelle pingi peal on neli (!) kuni 23-aastast tulevikutegijat, kelle käte siruulatus on kõigil üle 2.1 meetri ja kes lähevad iga mänguga aina enesekindlamaks (Jonesi puhul võib kahelda). Thunderil on rohkem alla 25-aastasi mehi pingil, kui mõnel "ülesehitaval" NBA meeskonnal kokku. Mis teeb olukorra veel mugavamaks, on fakt, et noored pingimängijad on kõik omavahel väga hästi sõbrunenud: Jackson-Lamb dünaamiline duo on selle parim näide. Lisaks on Thunderi noored väga odavate lepingute peal, ehkki Jacksoni leping lõppeb juba järgmisel hooajal ja kosilasi saab tal kindlasti olema.
Seniks aga: nautigem noorte meeste arengut ja vaatame, kas Thunder suudab võita sõrmused meeskonnana, kes paralleelselt meistritiitli jahtimisega suudab arendada enda pingil ka talendikaid korvpallureid.
